Ujupõie probleem näikse olevat. Tingitud kas ebaõigest toitumisest tingitud kõhukinnisusest, liiga rohkest toitmisest, sisorganite tsüstidest või deformeerumisest, liiga madalast veetemperatuurist, siseparasiitidest või ka sisemisest bakteriaalsest nakkusest. Viimast soodustab vee halvast kvaliteedist (liiga kõrge ammoniaak, nitrit või nitraadid) voi muudest keskkonna tingimustest pôhjustatud stress.
50 L akvas 17 gupit koos 3 väikse antsuga on natuke liiga palju. Väikestel saledatel parvekaladel (gupid jm eluspoegijad, tetrad, barbused jmt) tuleks arvestada minimaalselt 1, parem 2L vett täiskasvanud kala 1 cm kerepikkuse kohta. Gupi isase kala kerepikkus on 3 cm, emasel 6 cm, keskmiselt 5 cm. Lisaks antsud, kes hetkel on küll veel väiksed, kuid oma bioloogilise koormuse lisavad nemadki.
Kuna akvas on nii palju kalu, siis võib gupi tagurpidi ujumise põhjus vabalt võib olla tingitud halvast vee kvaliteedist.
Kui tihti veevahetusi teed? Kui palju korraga? Mis veetemperatuur on?
Hea oleks osta NH, NO2 ja NO3 veetester - kui raha pole tilgatestide jaoks, siis osta ribatestid, olgugi et nad on ebatäpsemad kui tilgatestid, maksavad need ca 10-12 € ning nendega saad mõõta ligikaudseltki ära kõik olulisemad parameetrid. NH ja NO2 peavad olema nullis ja NO3 alla 50, ideaalis 10-20 ühikut.
Gupid vajavad heaks terviseks mõned korrad nädalas taimset toitu. Selle puudumisel võivad tekkida tervisehäired, sh kõhukinnisus. Anna neile 2-3 korda nädalas taimset helvestoitu (JBL sarjast on kaks toitu olemas) või herneid, salatit, spinatit vmt.
Ujupõie probleeme võib olla keeruline ravida, kuid proovida tasub.
Kui peaksid vaid gupisid, siis soovitaks üldakvasse soola lisamist - soolvees pidamine mõjub gupide tervisele hästi. Su antsud aga ei kannata soola. Esimese sammuna soovitaks Sul haige gupi teistest eraldada omaette puhtasse (kus poleks kasutatud mingeid muid aineid peale puhta vee) ämbrisse vm anumasse ning lisada sinna meresoola 1 tl 4 l vee kohta. Soola lisa järk-järgult, suurendades iga päev kogust vähehaaval, kuni soovitud kogus käes kogust - muidu võib saab kala shoki saada. Ämbrisse pane ka termomeeter - haige kala vajab keskmisest soojemat vett ning kui harilik gupide temperatuur peaks olema 23-25 kraadi, siis haigele gupile hea 26-28 kraadi vesi. Kui filtrit pole, siis igapäevased v.ülapäeva osalised veevahetused, et vee kvaliteet püsiks (soola lisada vastavalt juurdelisatava vee kogusele). Ujupõie probleemi korral oleks hea madalam veetase - sageli parandab madalam vesi gupide enesetunnet selle haiguse korral.
Meresoola asemel võid kasutada ka Epsomi soola, müügil apteekides. See sool mõjub efektiivsemaltki, seda pead aga vähem lisama ning vannid on lühiajalised.
Soolaravi tulemus peaks näha olema 7 päeva pärast. Ravi kestus 10 päeva.
Vahel tekitab ujupõie probleeme ületoitmine. Jälgi, et annad kaladele süüa vaid niipalju, kui nad 30 sekundi (

) jooksul ära söövad.
Kui annad helvestoitu, siis see. Jääb veepinnale ujuma, kust kalad seda haarates ka õhku sisse tõmbavad. See võib ka olla põhjuseks. Hakka helvestoitu enne andmist leotama moned minutid vees enne kaladele andmist, siis ei ahmi nad õhku sisse.
Võimaliku kõhukinnisuse raviks hoia kala kaks-kolm päeva täiesti söömata. Seejärel hakka talle andma mõnda aega üksnes keedetud veest läbilastud ja näppude vahel purustatud herneid, see võib kõhukinnisust parandada.
Veetemperatuur gupidele hoia 23-25 kraadi. Madalam temperatuur aeglustab seedimist ja võib tekitada seeläbi probleeme ka ujupõiele.
Sisemise bakteriaalse haiguse korral, mis ka ujupõie probleeme võib tekitada, on kalal uimed kere ligi, kala keeldub söögist, on loid või vastupidi, väristab ja raputab end. Kuna aga ütled, et Su kala käitub muidu normaalselt, siis arvatavasti see pole probleemiks.
Ka siseparasiidid on vahel kala valetpidi ujumise põhjuseks. Sel juhul sageli kala kõhnub või vastupidi, alakõht paisub.