foorum.akvarist.ee

ostsin omale 3 kuud tagasi poest 4 mollyt - müüja seletas,et kaks neist on isased ja kaks emased(seletas sabade järgi,et mõõkadega isased jne. kodus foorumist lugesin,et see ei näita mollyde puhul aga midagi). üleeile tõin poest veel siis kaks mollyt juurde ja nüüd sain siis aru küll,kuidas neil soo vahet teha. nimelt ongi üks isane ja 5 emast!! emased kalas on kole ära tüüdatud selle isase poolt, peidavad end päevaks otsaks maja sisse ja täna hommikul ei tahtnud söömagi tulla!!! varem olid nad väga elurõõmsad ja käis selline trall,et vett pritsiti isegi akvaariumist üle ääre.

kas peaksin ootama edasi rahulikult,et kas asi paraneb, või siis raske südamega sellest isasest lahti saama ja laskma emastel rahus edasi elada? on kellegil sama asja juhtunud?

Kui mõõkade järgi, siis ehk on nad hoopis Mõõksabad?

mollisid on ka väga palju erinevaid..
http://images.google.com/images?q=molly ... 3Aofficial

mõned Google otsingud.. enamasti, minu mäletamist mööda, ei vaadatud mollisid küll mitte saba vaid seljauime järgi, näiteks..

mõõksabad: http://images.google.com/images?svnum=1 ... tnG=Search

neil on isastel pikk "mõõk" saba küljes.

Mollisid ja teisi eluspoegijate sugu määratakse pärakuime järgi. Emastel peaks olema prakuim ümaram ja isastel seline terav.

njah,seda sain ju isegi aru lõpuks neid vaadates ja mollyd on nad 100%.
praegu ma aga kurb hoopis - nimelt need kaks mollyt,kelle kaks päeva tagasi ostsin poest ,olid vist haiged - igatahes üks neist suri täna päeva ära ja õhtuks olid mu kaks vana asukat ka ära surnud teised,kes veel elus olid, panin kohe teise vee sisse - ehk jäävad nemad ellu.

väga kurb olen igatahes - teised olid mul juba mitu kuud ilusti elanud,elurõõmsad olid ka ja nüüd siis... päh .. osta veel looma apteegist akvaariumist kalu - siis saad igast haigused koju:(

Vahel aitab ka kiusaja eraldamine mingiks ajaks teistest kaladest,aga kõigepealt soovitan välja selgitada,mis haigusega tegu on.Üldiselt on mollid päris vastupidavad kalad.

Kas selle isetehtud 30l akvaariumi kokku liimimisel kasutati akvaariumisilikooni?

_________________
:/

ei usu - see on juba kümme aastat vähemalt vana ja ei usu,et siis spets silikooniga isa selle tegi. ja ei usu,ka et mingi mürgine silikoon oleks - kui oelks,siis oleks see mürk juba isa kaladel 10 aastat tagasi mõjunud või mis?

no ma ei tea - kaladel iseenesest välimuses mingeid muutusi polnud - ei olnud ühtegi laiku ega midagi ja värv oli ka samasugune nagu ikka (vähemalt kollastel mollydel oli ,mustadel ei märka ju eriti,kui kala kas heledamaks või tumedamaks läheb?) ja veel pool tundi enne surma silmitsesin hoolikalt ühtre kollast - tal ei paistnud ka uimede liigutamisega mingit probleemi olevat - ei teinud mingeid erilisi liigutusi ega midagi...

Asi on selles, et tihtipeale imbub kahjulikke aineid (silikooni osakesei) nt. vette lühikese perioodi jooksul ülivähe, pikemal ajavahemikul aga surmavalt palju.

_________________
:/

Ehk aitavad veetestid,kuigi ausaltöeldes pole mina oma 6 aastase akvaariumi pidamise juures neid veel kordagi teinud ja kõik toimib sellest hoolimata.Tuleb lihtsalt jälgida akvaariumi pidamise põhitõdesi.

no kas mu vesi mis kraanist tuli muutus kohe kehvaks,kui kaks uut kala poest tõin ja kahvaga sisse panin. ma ju kirjutasin,et enne nende toomist ei olnud mul kaladega mingit probleemi. seljuhul tuleks kontrollida loomapoodides olevat vett ?

OK, katsuks siis selgitada mis akvas veega toimub.
Kalade väljaheidetest, söömata toidust jms. tekib vette ammoniaak - on ju vahe kas vette pissib 3 või 5 kodanikku? Ioniseeritud ammoniaak ehk ammoonium (NH4) loetakse üldjuhul kaladele ohutuks, ioniseerimata ammoniaak (NH3) on aga kaladele mürgine. Nitrosomonas bakterid töötlevad ammoniaagi ümber, selle käigus tekivad aga nitritid (NO2) mis on samuti kaladele mürgised. Järgmisel sammul Nitrobacter nimelised bakterid töötlevad nitritid ümber nitraatideks mis on kaladele ohtlikud vaid siis kui kontsentratsioon on kõrge.
Kui akvaariumi töötatakse sisse siis pole bakterikoloonia veel välja kujunenud, seepärast ei tohiks alustada suure hulga kaladega vaid ühe-kahe kalaga. Ammoniaagi tase hakkab tõusma enamasti kolmanda päeva paiku peale kala(de) lisamist, nitriti tase aga ca nädal peale kala(de) lisamist. Kogu tsükli pikkus võib varieeruda paarist nädalast mitme kuuni, reeglina suuremal akval läheb kauem. Kui kalu on liiga palju siis võib juhtuda et väljaheidete suure hulga tõttu jõuab ammoniaagi või nitriti tase enne muutuda kaladele ohtlikuks kui nende ümbertöötlemiseks vajaliku suurusega bakterite koloonia on välja kujunenud. Sel juhul saab ammoniaagi või nitriti taset alla kas osalise veevahetusega või kemikaalidega (ntx Ammo-Lock ammoniaagi taseme alandamiseks). Kuna taimed omastavad veest lisaks nitraatidele otse ka ammoniaaki kui nitriteid siis taimede olemasolu pehmendab oluliselt sissetöötamisprotsessi kalade jaoks, rohkete taimedega akvaariumis mõnede spetside arvates pole mõtet sissetöötamistsüklist rääkidagi.
Ja sama protsess mis sissetöötamisel toimib ka juhul kui kalu juurde lisatakse sest täiendavate jäätmete jaoks on vaja rohkem baktereid, see läheb küll kiiremini sest märkimisväärne bakterite koloonia on juba olemas.
Sissetöötanud akvas on probleemiks nitraatide näol lõppjääkide kogunemine. Nitraatide hulka saab vähendada vaid kahel moel:
- veevahetustega
- rohkete taimedega kuna nitraadid on taimedele toitaineteks
Kui veevahetusi tehakse harva või liiga väikeses mahus et eemaldada jääkaineid siis need kumuleeruvad ja pikema aja järel ilmneb probleem. NO3 test on vahend millega saab hinnata kogunenud nitraatidest tingitud vajadust veevahetuseks.
Seda et silikoonist eralduvad mürkained süüdi oleks ma ei usu (akva juba pikka aega käigus), kui see aga nii oleks siis neid aineid veetestid küll ei näita.
Ehk siis kahtlustaks kas veekvaliteeti või haigust. Kui vesi ära sai valatud jäävad ilmselt põhjused teadmata.