foorum.akvarist.ee

Tere

Kuna ma nüüd soetasin endale akvaariumi ja tasapisi hakkaks seda kujundama/käivitama siis ilmselgelt tekib mul palju küsimusi ja mõtlesin et ma teeks nn "oma teema" kus ma loodatavasti ka küsimustele vastuseid leian.

Esimene küsimul oleks siis põhja kohta. Milline põhi võiks olla akvas kus tahan ka taimi kasvatada... tuleb vist muld panna kruusa alla? Kui paksult? milline? jne.

Oleks väga tänulik kui keegi kasvõi linke paneks kust ma lugeda seda saaks.... ise otsides ei tea millist allikat usaldada ja millist mitte.

Tänan

Juba ostsid akvaariumi endale? Äkki sina olidki see, kes 120 liitrise endale sai?

Ei olnud mina... mul üks teine projekt käsil

Odavaim variant pinnasematerjaliks on ehituspoest saadav kruus. Tavaliselt valitakse ta fraktsiooniga 2..6. Paha on see, et seal midagi toitvat taimede jaoks küll ei leidu. Alguses vähemasti, akva töö käigus kindlasti koguneb.
Muld on ka variant kuid nõuab vaeva ja katmist mingi teise ollusega (sama kruus ?) et ta vett sodiseks ei teeks.
On olemas ka spets pinnasesegud.
Rein on pinna materjalidest palju ja asjalikult kirjutanud, otsi tema postitusi.

Variante on palju, see mida valida sõltub omakorda sellest mislaadi lahendust soovid - ntx kas võimalikult vähese hooldusega või meeldib metsik taimekasv nii et saad iga nädal kõvasti rohida ja kõike ümber kujundada.
Kui palju sul valgust on (W/l)? Sellestki sõltub palju. 0,5 W/l on kuldne kesktee, sellega saab kasvatada praktiliselt kõiki taimi ja ei pea ennast ogaraks rohima.
Vähese hooldusega on akvad millel ka valgust on napilt, lisaväetamist eriti ei kasutata ning ka CO2 ei lisata. Sellised akvad on enamasti mullapõhjaga, veevahetust tehakse harva (oluline on vältida üleasustust). Taimede valikul seab see omad piirangud.
Kui valgust on keskmiselt (nii 0,5 W/l) siis CO2 lisamine on soovitav. Kui on toitainerikas pinnas siis ehk isegi pääseb lisaväetamisest, kuid enamasti kipub see ka soovitav olema. Sellised on paljud parima akvaariumikujunduse võistlusel osalevad akvad.
Ja lõpuks, kui valgust on vatt liitri kohta või rohkem, siis on nii CO2 lisamine kui ka lisaväetamine praktiliselt möödapääsmatu.

Kui inglise keelt tönksad ja viitsid mässata, siis võiksid ehk proovida mineraliseeritud mullaga põhjapinnast. Kahjuks pole seda jõudnud ise veel katsetada, kuid tulevikus on see plaanis. Seda on omajagu proovitud ja need kes on katsetanud kiidavad. See on tõhusam kui lihtsalt mullaga.

Kui rakendada vee kaudu lisaväetamist siis pinnase põhinõue on vaid see et peab võimaldama taimedel hästi juurduda, võib kasutada ka ainult sobiva jämedusega kruusa.
Lisaväetamisel on üks tõhusamaid meetodeid Estimated Index (EI). Selle kasutamisel lisatakse väetisi mõningase varuga, nii et on tagatud taimede kasvuks piisav toitainete reserv, nädala lõpus tehakse aga massiivse veevahetusega reset. Oluline on pidada kinni igapäevasest doseerimise rutiinist. Mõned kodanikud on raporteerinud probleemidest, kuid kahtlustan et nad panid puusse kas doseerimisega või siis alahindasid veevahetuse mahu tähtsust. Veevahetus peab olema VÄHEMALT 50%, mida rohkem, seda täpsem on doseerimine ja väiksem kumuleerumise risk. EI eeliseks on see et pole vaja mässata testimisega. Seda võib kasutada igasuguse akva juures, nii tugeva valgustusega kui ka vähese valgustusega, lihtsalt lisatavad kogused peavad olema vastavuses. Kasutan seda ühes akvas juba peaaegu aasta ning on mugav ja tõhus.

Üks moodus taimeakvaga alustamiseks, mida siinmail kahjuks pole kuigivõrd pruugitud, on kuiv start. Suurem osa akvaariumitaimedest kasvab ka lihtsalt niiskes pinnases, Tropicas muide paljusid taimi just nii kasvatataksegi. Akvaariumi kuiva stardi korral kasvatatakse taimed enne vee sisse laskmist akvaariumis korralikult ette, nii pole mingit muret alustava akva vetikaprobleemidega jms. Pole ka põhjust mässata mulla mineraliseerimisega.
Kui räägid täpsemalt oma plaanidest siis saab rääkida täpsemalt ka variantidest.

Olen ise ka nüüd veel paljudest kohtadest uurind ja aru saanud et mulda ma ikka alla ei pea panema... väga tihedat taimestikku ei taha. Mida rahvas savipallidest arvab mis juurte lähedale pannakse?

Sambla moodi asju tahaks ka panna kividele kasvama... selle kohta pole jõudnud veel uurida.

Käisin ka ehituspoodides liiva otsimas.... suurim mis ma laidsin oli 0.5mm-2mm mis on liiga peenike. Samas märkasin mingit valget kivipuru läbimõõduga 3-5mm... vist ostan seda ja lisan sinna sisse ka musta natuke.

Küsika veel seda et kas keegi on üritanud ümaraid maakive lõhkuda? Dünamiiti pole võtta kahjuks... ise mõtlesin et prooviks meisli ja kuvaldaga näiteks

Maakividest saab päris edukalt suuri õhukesi "plaate" lahti, vaja läheb vaid tuld ja seda ohtralt. Avastasin selle nipi poolkogemata. Lõkkease on ümbritsetud maakividega ja seal toimetades avastasin peale jaanipäeva kividest korralikud praod. Polnudki vaja erilist jõudu rakendada, et irduks lahtine osa. Sain mitu head kahe labakäe suurust (diameeter 20 - 30 cm) kuni 5 cm paksust kiviplaati, mõned väiksemad kah. ETTEVAATUST!!! Servad on väga teravad ja lõikava nagu noaga - peale plaasterdamist lähenesin nahkkinnastega. Enne akvasse panekut korralik pesu ja liivapaberiga servad siledaks. Õhemates kohtades on kivi üpris mure ja lihvimine käis kergelt.

_________________
80l Juwel - taimed, krevetid, cory

Tänan!

Lugesin, et mööda "soont" võib mõni kivi päris kergelt katki mina... kui selliseid ei leia siis neljapäeval hakan lõket tegema
Kui see kah ei õnnestu siis peab ehituspoodi kerisekivide järgi sõitma vist.

Nende kividega on nii et need tõenäoliselt mõjutavad veeparameetreid, sellega peab arvestama - kõrge PH on hea mingis aafriklaste akvas, kuid taimeakvas ei tasu seda tahta. Kas kivid on akvasse panemiseks sobivad või ei, peaks saama selgeks äädikatestiga - kui äädikat kivi peale tilgutada ja midagi ei juhtu, siis on neutraalne ja sobib.
Kui see kivipuru mida tahad panna on tõepoolest kivipuru (teravate äärtega kivitükid) siis see ei sobi ei taimedele ega kaladele.
Ilusa pinnase taimeakvasse saab ADA Amazonia või Eco-Complete abil, kuid neid siinmail ei müüda ja kallid on kah. Netist tellides saaks. Eco-Complete algajale ehk isegi sobivam, ADA substraat on õrnem ja hilisem ümberpaigutamine sestap tülikam. Seachem Flourite käib kah, seda kalakesest saab.

Kui need kivid tõesti PHd mõjutama hakkavad siis selle saaks süsihappega madalamaks ehk timmida? Samas graniit ei tohiks kuidagi veega reageerida... iseasi mida muud seal akvaariumis leidub.

Eks ma vaatan mis kive mul on ja teen väikese uurimustöö ka nende kohta

Selle kiviklibu kohta pean uuesti ilmselt poodi minema ja kaema kui terav ta on... Akvapoodides müüakse ka sarnaseid aga seal väikesed kotid ja palju kallimad

Tere.
Lugesin läbi kõik Silvos'e postitused ja arvan, et Silvos ei plaani taimeakvat pidada. Mina arvan, et ta muretses endale ~250 l kasti, kuhu ta paneb Lombardoid elama ja soovib, et seal kasvaks ka mõni taim. Silvos, paranda mind, kui sain valesti aru.
Lombardoid on pärit Malawi järvest. Malawi mbuunadega koos taimi kasvatada on paras probleem, sest nad söövad rohkem taimset, kui loomset toitu. Minu akvas ei kasva juba ammu ühtegi liblet, kuigi enne mbuunasid oli mul akva taimi täis. Peale selle tassivad isased umbes ruutdetsimeetri suuruse ala põhjakruusast kuni põhjaklaasini puhtaks, kui plaanivad emasega paarituda. Seepärast ära pane kruusa alla mingit mulda. Pesed filtrit üle päeva ja vesi on ikka hägune. Kui Sa nende kaladega ikka väga soovid mõnda taime akvasse, siis vali tugevad ja paksude lehtedega ja lase neil korralikult juurduda. Ümber taime pane suuremaid kive, et kalad ei pääseks taime juuri kaevama. Täiskasvanud isasele ei valmista mingit probleemi 2-3 cm läbimõõduga kividest hunnik transportida hoopis teise kohta. Kivide pärast ei maksa muretseda. Graniit ei mõjuta minu arvates mingil määral vee näite ja kivid, mis tõstavad Ph taset on just Malawikatele head. Põhiline, et enne akvasse panekut neid korralikult pesed. Mul akvas päris mitu paekivi tükki ja vesi on igati ok. Filter peab Malawikate akvas olema võimas ja tõhus. Siin ei maksa mingit allahindlust teha. Sirvi ajaviiteks kirevahvenlaste alafoorum läbi ja leiad kindlasti palju kasulikku.
Edu akva käivitamisel.

_________________
400l, Eheim2028, Eheim2224, sooj. Eheim 150W, taimed ja vikerkalad

No kui on aafriklaste akva siis on loomulikult hoopis teine lugu. Lähtusin teemaalgataja postitustest selles teemas.
Graniit peaks olema ohutu, iseasi kas igaüks teeb vahet mis on graniit ja mis midagi muud. Ja aafriklaste puhul pole sel tõesti niiväga tähtsust, iseasi kui seal mingid sulamid sees kust miskit eralduma hakkab - sellised kihid aga enamasti näha.
Kui aafrika kirevahvenlastega pistmist siis võib igasugu peened pinnased ära unustada, jäme kruus ja kivid mis pole teravate äärtega võiks sobida. Taimedest ntx Anubias, tugev taim mida saab kinnitada ka kivide külge, lisaks Aafrikast pärit kah.
Aga ootaks siis jah teemaalgataja selgitust, mis ikkagi eesmärgiks on.

Alguses oli plaan palju taimi panna akvasse ja niiväga kaladele ei mõelnudki... üsna äkki tuli tahtmine neid aafriklasi muretseda endale, sest neil huvitavad värvid... samas tahaks natuke taimi kah, sest ainult kivid akvaariumis on kuidagi igav minu arvates Kuidas need need kalad samblaga kokku sobivad?
Homme saan akva kätte.. 325l ja esimese asjana üritan sinna kivid muretseda et koopai teha... ise mõtlesin et kahele poole koopakogud ja keskelt jätaks avatuks. Eks ma pildistan oma koopaid ja küsin nõu
Aga jh... kuidas samblaga ikka on.... süüakse ära? (või mõne madala murumoodi taimkattega)
Ise kah natuke segaduses veel... ei tea täpselt mida tahan... esimene akvaarium ikkagi.


Kui jäme see kruus olla võiks?

No värvilisi kalu on teisigi peale kirevahvenlaste, vaata ntx seal pisut ringi. Aga eks otsustama pead ikkagi ise, kirevahvenlased on kahtlemata ilusad ja huvitavad kalad. Lihtsalt nende eripäraks on see et suurema osaga neist ei õnnestu taimeakva tegemine kuigi hästi.
Usun et samblast saab palju peenet pudi. Aga selles osas saad täpsemaid vastuseid kirevahvenlaste alamfoorumist. Ka selles osas on vast kirevahvenlaste poolel rohkem kogemust, mind huvitavad taimeakvad ja sestap on kirevahvenlastega on kogemused suht napid (tõsi, mõned rahulikumad aafriklased on minugi akvades olnud, need taimi ei hävitanud).
Ja soovitaks ikkagi vaadata pisut ka varemviidatud kaunimate akvaariumite võistluse pilte. Seal on kalad ka sees akvades, mitte ainult taimed.

Kui on soov taimi ja erksavärvilisi kalu koos kasvatada, võiks mõelda vikerkaladele. Tartus peaks olema hetkel võimalik valida 2-3 eri liiki vikerkalade vahel, lõunaka Betta-s oli eelmise nädala lõpus vähemalt 2 liiki. Kusjuures vikerkalu ostes ei tasu tähelepanu pöörata nende kahvatutele värvidele poes. Koduses stressivabas akvaariumis omandavad nad kiiresti kirkad värvid.

_________________
4x Melanotaenia Boesemani, 3x M. Lacustris, 3x M. Parkinsoni, 2x M. Herbertaxelrodi