foorum.akvarist.ee

Ma arvan ka. Ise tehtud, hästi tehtud

_________________
malawi

Alpha kontrollerite ja lisade hinnad on <>.

Kuidas see vigur tehtud on, elektroonika poole pealt vaadates ?

_________________
430L

See on toru, milles 2 isoleeritud traati. Vee taseme muutudes muutub mahtuvus mida saab taimeri kiviga kenasti pulsside vahelise aja muuduks teisendada ja siis prosega lugeda.

Näib väga töökindel lahendus.

Kas vee koostis ja temp. ei mõjuta näitu?
Kui täpselt mõõdab?
Kas on lugeda selle kohta kusagilt ?

_________________
430L

Täpsus jms. pole veel päris kindel. Peab katsetama. Lugeda? Hmm...kuskilt ikka leiab kui otsida water level sensori kohta. Ma ei usu et see mõte ainult minule pähe torkas.

sellise asja leidsin:
http://www.imagineeringezine.com/PDF-FILES/capgage.pdf

_________________
430L

Nojah, mul tuli mõõteosa skeem veidi lihtsam kuid protsessor jälle teeb asja keerukamaks (või siis mitte). Kui huvi, saadan skeemi. AKvafoorumisse nagu ei riski üles riputada - teemast mööda?!

Akvarist Käpikul on õigus - kui teha veetaseme andur elektroonne ja sujuva näiduga, on targem teha väliselektrood (vt. Käpiku antud linki) silindri kujuline. Sise-elektrood võib olla lihtsalt lakitud vasktraat.
Proovisin - selline andur toimib väga kenasti. Kontroller loeb stabiilselt ja häired ei sega. Ajad (sisuliselt näidud) erinevad täis 200l akva ja kuival oleku puhul ligi 2* mis on väga hea!
Akva kontrolleris on skeem lihtsam - 1 kivi ja 2 takistit aga põhimõte jääb samaks.

Lisaks selgus, et Key-kaubamajas müüdavad päevavalguslambid (T8, ca 30W, elektroonne ballast, umbes 170 raha) on edukalt dimmitavad!

Akva kontroller hakkab ilmet võtma!

Küsimus Suurele AkvaRingile kontrolleri käitumise osas veasituatsioonides.
Oletame, et vahepeal oli voolukatkestus - kas valguse juhtimine (sees/väljas) peaks taastuma vastavalt ette määratule (on päeva aeg ja valgus pidi muidu põlema) või peaksid tuled jääma kustunuks? Kui jah siis kas peaks uuesti tegema viite sisse lülitumisel (kui selline oli ette nähtud)? Või peaks see olema eraldi määratav?
Oletame, et kella kivi on kokkuhoiu eesmärgil välja visatud (soft saab sellele pihta ja hakkab kasutama prose enda takti) - kella näit läheb siis nulli. Mida nüüd peaks tegema? Tuled kustu ja alarm (kui selline moodul süsteemis) kasutajale? Esialgu ei saa kasutaja oma mobla kaudu uut aega saata aga selle teen kindlasti kunagi juurde (kalliks läheb!)
Aga söötja? Viimase puhul: kui patareitoitega kella kivi ikkagi raatsiti osta (valisin odavama - 55 raha) aga voolu puudumise tõttu jäi söötmine vahele - kas söödame kohe kui vool tagasi tuli või järgmisel etteantud korral?
Kuidas teie teeksite?

PS. Õhupumba sujuva juhtimise jätan esialgu ära - lihtsalt ei tule välja

Kui kontroller voolukatkestuse puhul kellaaja ära unustab, siis lähevad kogu selle ilusa asja peaeesmärgid kaotsi - tagada akva elukatele stabiilne elukeskkond ja akvaristile vähem rutiinseid kohustusi. Meie EE korraldab mõnes kohas ülepäeviti voolukatkestusi, mispeale tuleb iga kord kella kruttida

Valguse sujuv tagasituleks oleks lihtsalt iluvidin. Ega kalad sellest nüüd kreepsu küll ei saa kui peale 5minutist hämarust jälle äkisti valgeks läheb
Ja toidukorraga on sellised kahtlased lood, et kui näiteks vahele jääb kaks söötmiskorda, kas siis peaks kohe topeltportsu panema? Pole vist eriti hea ju? Mina jätaks selle lihtsalt vahele.
Nende peale-voolu-tagasitulekut tegevuste tegemiseks peab PIC vahepealsest voolukatkestusest ilmselt teadlik olema - kas kõigi nende eriolukordade haldamine kogu programmi liiga keeruliseks ei aja?

Eriti hulluks tõotab olukord minna siis kui on 2 või enam voolukatkestust järjest st. ühel päeval neid mitu.
Sellepärast pooldaks varianti -söötmine järgmisel etteantud korral ja valgus ei peaks süttima , kuskil aga võiksid jääda põlema /vilkuma/ mingid alarmtulukesed mis sind teavitaks visuaalsel teel voolukatkestuse toimumisest.

_________________
kodune 200 liitrit (led 24x3W)

Kell üldiselt ikka jääb käima, tal on patarei. Sarnane kivi on mu oma akva kontrolleris üsna mitu voolukatkestust üle elanud. Aga arvestades seda, et mõni ehk tahab raha kokku hoida (55 krooni + patarei hind), tegin koodi automaatse äratundmise: kui stardil kella ei leita, käivitatakse softiline kell. Loomulikult alustab ta nullist.
Toiudukordade puhul võiks kaaluda vaid viimase (ära) jäämise meelde jätmist?

Väga raske on kõigi möeldavate võimalustega arvestada. Kui kell alustab nullist, kogu majandus ju segi...

Mis aparaat seda sööta jagab ? Saan aru nii, et kontroller juhib sellist söötjat, millel ei ole endal autonoomset toidet ja kella. Kas toodetakse selliseid söötjaid, mis on mõeldud välise kontrolleriga juhtimiseks või tuleb ise aretada?

Üks idee ( ), mis ei ole vahetult kontrolleriga seotud, aga võib olla huvitav. Katsetasin sellist asja:
Lammutasin ära ühe mittetöötava vererõhu mõõtmise aparaadi, selline tavaline, mida saab osta kataloogidest või igast apteegist.
Selles asub väike öhupump (see mis käe peale asatatavas zgutis rõhku tekitab)
See on väga hea made in japan kvaliteediga pump, head materjalid, lihtne konstruktsioon. Mootor ja membraanpump ühes tükis. Proovisin sellega vett pumbata, käib nagu kell! Asja saaks kasutada mistahes väikeste vedelikukoguste lisamisel akvaariumisse. Olulisemad tähelepanekud:

1. Pumba tootlikkus 1ml/sek. kui toitepinge on 2,6V tarbib voolu 800mA.
See 800mA tundub väga palju nii väikese mootori kohta. Õhu
pumpamisel on vool 400mA. Tähendab, et veega on mootori koormus
2 korda suurem. Võiks töötada küll. Lasin sel asjal pumbata vett 4
ööpäeva järjest. Töötab hästi. Tootlikkus ei olene väga palju
pumbatava vedelikusamba kõrgusest - asi vöib asuda akvaariumi kaane all või all kapis, erinevus 20-30%. Mootori koormus (voolutarve) ei olene kõrgusest, muutub ainult tootlikkus. Kui arvestada, et lisandite pumpamisel on kogused(tööaeg) väikesed, see asi on täiesti töökindel ja väga stabiilne. Mootorit peaks siis juhtima taimeriga, kindel ajaühik tähendab siis kindlat aine kogust (pumba tööaeg ja lahuse%).

Mõtlesin, kas seda ideed saaks siduda kontrolleriga? Vist ei ole mõistlik, ikka eraldi moodul peaks olema. (või vähemalt peaks olema akvaarium, kus sellist seadet vaja )

_________________
430L

Väikeste vedelikukoguste pumpamiseks soovitaksin pigem peristaltilist pumpa. Midagi sellist:
http://www.animatedsoftware.com/pumpglos/peristal.htm
Neid kasutavad paljud mereakvaariumide pidajad kaltsiumi jm. lisandite doseerimiseks. Äärmiselt lihtne ja lollikindel, ainus kuluv osa on voolik, mida saab lihtsalt vahetada.
Saadaval internetipoodidest, nii spetsiaalselt akvaristidele mõeldud kui ka tööstuslikud. Nii sisseehitatud kontrolloeriga kui ka ilma. Pumbaosa müüakse vahel ka ilma mootorita.

Veelgi odavam variant on auto klaasipesija apump või paadi pilsipump (saab nt. Biltemast) jms., mis on lihtsalt pisike 12V plastkerega tsentrifugaalpump.
http://www.biltema.fi/osteri/osteri.cgi?sivu=skriptisivut/index_kauppa.htm&linkki=25980.htm&tuote=25980&ryhmaid=191