Üks asi, mis veel filtrisse topitakse (kõige viimase kihina enne villakihti) on turbagraanulid. Muudavad vee pruunikamaks, aga vähendavad karedust. Kuna turvas palju üle kuu vastu ei pea, siis saan kanistrit suht tihti lahti kiskuda. Muuhulgas pesen siis graanulite ja "makaronide" vahelt ka suurema sodi maha. Ma tean, et osad kodanikud peavad seda bakterite massimõrvaks, aga isiklikult pole küll kunagi täheldanud NH taseme kerkimist peale filtriga toimetamist.
Filtrigraanulid on siis selline boorne materjal, mis bakterite majutamiseks sobiv. Pakutakse neid pressitud klaasipurust ja osad kodanikud vist kasutavad mingit laavakivi. Tegelikult on bakterid nõus ka tavalises kruusahunnikus elama, aga seal on neil elamispinda vähem, kui eelnimetet poorsetes materjalides ja seega ka populatsioon siis väiksem.
Esimeseks kihiks olevate "makaronide" ehk keraamiliste torude ülesanne on veevoolu hajutamine ja suurema sodi kinnipidamine.
Eelkirjeldatud koostis täidab siis minu Eheimi kanistrit koosseisus: kilo turvast, 2 kilo graanuleid ja kilo makarone.
|