foorum.akvarist.ee

Tere,

See on küll akvaristikast väga kauge teema, aga loodan, et seda kohe ei kustutata

Olen 11. klassi õpilane Audentese Erakoolist ja koostan sellel aastal mahuka uurimustöö tuumaenergeetikast.
Seejuures palun Teie abi rahvaküsitluse koostamisel. Küsimused on lihtsad ja vastamine võtab aega maksimaalselt 5 minutit.

Küsitlus asub http://creator.zoho.com/priimagi/tuumaenergia-kasutamine-eestis

Suured tänud kõigile vastajatele !

Kui tuumaelektrijaam ehitada sisemaale siis on jahutusvee jahutamiseks ainult kaks võimalust. Üks võimalus on kasutada gradiire, mis näevad välja nagu suured laiad korstnad (iru soojuselektrijaama juures on üks) ja teine võimalus on kasutada mõnda siseveekogu. Väiksema siseveekogu kasutamise puhul oleks see toe asi, et kasutatav järveke oleks sellisel juhul aastaringselt sooja veega ja seal saaks ka troopilisi kalu kasvatada. Nii et Harku või Maardu järve äärde võiks ehitada kah

Ikkagi jõuame akvaristikani!
Ja siis võiks läbi Harku järve teha klaasist tunneli ja ... .
Äriideed tulevad ...

_________________
250l, 60l, 54l

Mida sa vaatad seal tunnelis? Harku järve vesi on juba praegu soojade ilmadega sama läbipaistev kui hernesupp

_________________
"Eestikeelsed kalanimed massidesse" projekt
Minu akvaariumid

Aga siis oleks heledav supp ..

Ei oleks helendav supp.

Elukeskkonda tagasi lastaval jahutusveel ei ole jääkkiirgust ja radioaktiivse saaste sisaldust,
kuna see vesi ei puutu mitte kunagi otseselt kokku radioaktiivsete ainetega ega tuumade
lõhustumisega, mis sellele jääkkiirguse omaduse omistada võiks. Keskkonda tagasi lastava
jahutusvee ja reaktori tuumakatlaga otseses kontaktis oleva vee/auru vahel on veel eraldi

kinnised jahutusvee tsüklid. Ja kui arvesse võtta oht, et mõni kinnistest jahutusvee tsüklitest
võib puruneda ja mõne järgmise tsükliga seguneda, siis keskonnaohutuse huvides võib neid
kinniseid tsükleid rohkem lisada reaktori katelt läbiva tsükli ja keskkondalastava jahutusvee vahele.
Ehk siis reaktori katelt läbiv 0-tsükkel on füüsiliselt eraldatud seda jahutavast kinnisest A-tsüklist.

A-tsükli jahutusvesi on eraldatud omakorda seda jahutavast kinnisest B-tsükli veest.
B-tsükli vesi on eraldatud C-tsükli veest ja C-tsükli vesi on eraldatud keskonda lastavast veest.
Tsüklite arvu piirab ühelt poolt majanduslik otstarbekus ja teiselt poolt avariiline segunemise oht.

Seega kinniste tsüklite arv võib olla erinev sõltuvalt riki taluvusest ja kasutatavast tehnoloogiast.
Minu näide on põhimõttelt illustreeriv ja ei pruugi otseselt vastata mitte ühelegi tegelikult kasutatavale skeemile.

Venelased kasutasid sellist skeemi, kus nad lasid 0-tsükli jahutusvee otse järve. Selle tulemusel jäid seal-kandi kalad pimedaks. Aga vesi pole seal kunagi helendanud, kuigi põhjust oleks.

_________________
54L kollaseid tigusid roheluses

See helendumise jutt oli mõistagi nali...
Suure energiaga kiirguse puhul tekib küll nn. Tšerenkovi kiirgus aga selle nägemiseks peab enne päevi silmi kottpimedusega harjutama.
Oponent rääkis kuidas nad katsetasid võimsa (koobalt?) kahuriga. Sintillaatorkristallid pandi mitte vaid kiire teele vaid ka igale poole mujale. Ja siis "tulistati" - kõik kristallid hakkasid helendama! Edaspidi olid labori inseneegrid märksa ettevaatlikumad.